Saturday, September 24, 2016

Lugu minu kohvikute armastusest ja Tartus asuvast koogipoest

Ta istub üksinda suure ümmarguse laua taga ja tema ees on kohvitass, suhkrutoos ja viis puutumatut koogitükki. Ta ilmselt ootab kedagi. Ta keerutab ümber oma peenikese sõrme pikka tumedat juuksesalku ja ümiseb endamisi. Seejärel kulistab ta oma kohvitassi kiire sõõmuga tühjaks ja viipab ettekandjale, kes märguande peale tema punase huulepulgaga ääristatud tassi taaskord täidab. Ta kühveldab kuuma kohvi sisse kolm suurt lusikatäit suhkrut, võtab kätte kahvli ja piidleb laual olevaid kooke. Ta ilmselt ootab kedagi. 

Äkitselt lööb ta kahvli aga esimesse tükki ja asub ahnelt sööma. Esimesed kolm kooki kaovad tema õblukesse kehasse vaid paari minutiga. Seejärel rüüpab ta magusat kohvi ja asub allesjäänud koogitükkide kallale. Kui kõik taldrikud on tühjad, ilmub tema näole lai ja rahulolev naeratus. Ta ei oodanud kedagi, kõik need koogid olidki mõeldud talle.

Ta laob taldrikud virna, pühib kleidilt maha viimaselt koogilt pudenenud tuhksuhkrutolmu ja võtab kõrvalolevalt toolilt oma suure roosa spordikoti. Ta käib siin igal reede hommikul. Sööb alati viis koogitükki ja läheb pärast magusadoosi kätte saamist trenni.


Kevadel pidin ma Loovkirjutamise aine raames kirjutame endast portreeloo ja just sellise loo ma endast kirjutasingi. Ma olen nimelt lootusetu koogihoolik ja tihe kohvikutekülastaja. Klaasvitriini taga ilutsevad tordilõigud, värskete kohviubade lõhn, hoolega valitud serviis ja naeratav teenindaja. Kuidas saakski seda imetabast kooslust mitte armastada?

Paar nädalat tagasi veetsin ma Raineriga ühe mõnusa nädalavahetuse ülikoolilinnas. Esimene peatus oli meil Tähtvere veerel asuvas kohvikus Mandel. 


Kohvik Mandel või koogipood, nagu kohvikuperenaine ise armastab öelda, avas oma uksed suve alguses. Kõige tobedam selle juures on see, et Tartus elades asus mu kodu sealt vaid paarisaja meetri kaugusel. Pidin ma just siis Tallinnasse kolima...

Kohvikuperenaise Anary sõnul soovis ta, et koogipood oleks hubase ja koduse olemisega ja sellepärast pärineb suur osa mööblist naise enda kodust ja taaskasutuskeskustest. Kohviku seinu katab romantiline lillemustriga tapeet, põrandal on kaltsuvaibad ja laua ümber on erinevad toolid. Riiulitel on kokaraamatud ja vanad kohvijahvatajad ning nurgas on koha sisse võtnud päevinäinud vinüülplaadimängija. 




Mandli koogivitriinist leiab iga päev vähemalt kümme erinevat kooki. Menüüs on nii tavalised koogid ja tordid, kui ka gluteenivabad koogid ja isegi toortordid. Eesmärgiks on kasutada võimalikult palju väiketalude tooteid. Lisaks kookidele küpsetatakse Mandlis igal hommikul ka croissante ja lahtiseid pirukaid ehk kišše. 

Minu lemmikuks osutus üks mahlane suvikõrvitakook. Ka ilma kakaota Kirju Koer mekkis päris hästi... ühe härra arvates oli kakao sealt siiski puudu. 



Lisaks laiale koogivalikule saab Mandlist ka suurepärast kohvi. Mina tellisin endale LCHF kohvi ehk rasvakohvi. See kohv on eelkõige mõeldud neile, kes peavad LCHF dieeti ehk tarbivad vähe süsivesikuid, aga palju erinevaid rasvu. Rasvakohv koosneb kangest kohvist, kookoserasvast, võist ja vahukoorest. Maitselt meenutab LCHF kohv eriti rammusat vahukoorega kohvi. Kuna mulle meeldib ka kodus juua kohvi vahukoore või rammusa jäätisega, oli see täpselt kümnesse.







Leekivpunaste juustega kohvikuperenaine lubas, et järgmisel korral kui ma Mandlisse satun, ootavad mind seal ka sefiirikorvikesed. Lahkudes ma nimelt mainisin, et need on nende muidu ideaalsest koogipoest veel puudu. 

Olge palun armsad ja öelge mulle, millised on Tallinna parimad koogikohvikud? Ma ei ole päälinnas veel leidnud enda lemmikkohta. Ja kui keegi tahab minuga kohvikusse tulle, siis andke teada. Nagu aru saite, siis mulle väga meeldib kohvikutes käia.. nii üksi kui ka toredate inimestega. 

* Kõigi piltide autor on minu armas sõbranna Reelika, kes meiega koogideidile kaasa tuli. 


4 comments:

  1. Vau.. Sinu kirjutamisoskus. Pühkis ka mu äsjamõeldud kiidusõnad peast. Ma küll ei tea, kas Sa plaanid seda annet kuidagi oma tulevikuga siduda, kuid kõik eeldused on 100% olemas. Ütleb tudeng Tartust, kes võib-olla tundis end kirjeldatud kohvikutüdrukus ära, hehe.
    Muideks - kui ma nõnda uje poleks, tahaksin Sinuga väga kohtuda. Sellist teadaannet on võhivõrralt üsna kõhe kuulda, kujutan ette :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, aitäh! Sa oled nii armas, et ma kohe ei oskagi midagi kosta :))) Ja kui nüüd aus olla, siis minu igapäevatööks ongi hetkel kirjutamine – ma nimelt töötan ajakirjanikuna.

      Selles, et sa minuga kohtuda tahaksid, ei ole midagi kõhedust tekitavat... kui sa muidugi kirvemõrvar ei ole :D:D Mina läheksin sinuga hea meelega kooki sööma! :)


      Delete
  2. Mina tahan! Aga palun Tule Tartu! Või kutsu mind Tallinna külla, haha😄😘😇

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tule mulle palun külla... MILLAL JUBA TULED???

      Delete