Wednesday, November 4, 2015

Kui miskit köögis kärssab...

Üks tuttav küsis mu käest eile, kas mul mõni küpsetis või toit vahel ebaõnnestub ka või kõik mu koogid ja õhtusöögid tulevad alati perefektselt välja? See küsimus ajas mind jubedalt naerma, sest mulle meenusid otsekohe kõik need kärssanud koogid ja ülesoolatud toidud, mis ma oma elu jooksul teinud olen. Ühesõnaga... kõik minu katsetused köögis ei ole kunagi õnnestunud 100% ja minu arvates on see täiesti normaalne. Jah, siin blogis jagan ma teiega tõesti alati vaid neid retsepte ja katsetusi, mis on õnnestunud ja maitsevad imeliselt, aga miks ma peaksingi jagama teiega koogiretsepte, mis näevad võib-olla ilusad välja, aga maitsevad nagu kummiplätud? 
Et teile natuke meelelahutust pakkuda, otsustasin mõnest oma feilist siiski lähemalt rääkida.


Minu esimene lugu ei haaku antud teemaga võib-olla nii hästi, sest ma olin tol hetkel alles väga väike, aga lõbus on seda ikkagi meenutada..
Ma olin umbes 6-aastane ja üksinda kodus koos oma aasta vanema venna ja 3 aastat noorema õega. Isa oli tööl ja ema oli Tallinnas vist ülikoolis. Vanaema oli just ära läinud ja me olime umbes esimest korda üksi kodus ja ma tundsin end ülitähtsa perenaisena, kes peab perele tingimata õhtusöögi valmistama (ma ei kujuta ette, et mu 6-aastane sugulane praegu üksi õhtusööki hakkaks valmistama :D) Menüü nägi ette keedetud kartuleid, eilset liha ja tomati-kurgi salatit. Mu plaanis oli aga väike viga.. ma ei olnud kunagi kartuleid keetnud, aga ega see mind ei heidutanud. Tassisin tabureti pliidi ette ja helistasin emmele. Minu küsimused olid stiilis: "Mõtlesin siin kodus, et kuidas muidu see kartulite keetmine välja näeb? Mul ei ole plaanis seda muidugi teha, aga mind hakkas huvitama, et kuidas see muidu käib?" Ema siis lõpuks seletas ja minu kartulite keetmine võis rõõmsalt alata. Panin sinna vee sisse mingil põhjusel paar tonni soola ja kartulid ning keetsin neid natuke kauem kui ilmselt vaja. Lausa nii kaua, et välja tuli üks halb ja üüratult soolane kartulipuder. Ise olin ma selle üle muidugi väga uhke.



Suurim koogifeil, mida üks mu sõpradest mulle ilmselt 50 aasta pärast ka nina alla hõõrub, pärineb eelmisest suvest. Olime temaga kokku leppinud Monopoly mängimise õhtu ja nagu ikka.. külalistele peab ju midagi pakkuma. Miiu, mu õde,  oli millalgi katsetamiseks ostnud poest mingi keeksi- või koogipulbri ja otsustasime siis seda proovida, sest külaline pidi vähem kui poole tunni pärast saabuma. Loll olin, et ma seda enne serveerimist ei proovinud. Mu sõber võttis sellest koogist esimese ampsu ja ta nägu oli hirmunud. Proovisin siis ise ka ja see reaalselt maitses nagu kummiplätu. Vabandasin siis, et tegelikult ma ei teinud seda ise ja see on mingi poesegu, aga ta ei jäänud mind uskuma. Nüüd ta räägibki kõigile, kuidas ma tegin talle ükskord maailma kõige rõvedamat kooki..

Mingil põhjusel kipun ma üldse väga tihti kõike üle soolama. Ma ei tea, kas ma olen siis 24/7  kellegisse armunud? Minu omletid on tihti ülisoolased ja väga tihti ka liharoad. Eelmise aasta detsembris pidin ma sõbrale kihlveo pärast tegema õhtusöögi ja see oli disaster. Välja pidi tulema mõnusalt pehme ahjus küpsetatud sealiha, aga tegelikkus oli see, et ta pidi ta sööma ülisoolast ja kuiva liha, mis oli nii kõva, et sellega oleks saanud seina auke visata. Edaspidi ma vist ei tohi ennast  tunniks teise tuppa riideid valima ja meikima unustada... Eriti siis, kui ma pean süüa tegema inimesele, kes on ise kokana töötanud...

Tegelikult võikski ma teile oma ebaõnnestumistest rääkima jääda. Eelmine nädal tegin ma banaanipannkooke, mis lagunesid ära ja lendasid ümber pöörates vastu seina. Ükskord tegin ma porgandikooki, mis maitses nagu okse ja sidrunikooki, mis oli väga imelik ja laupäeval pidin ma Halloweeni peoks tegema šokolaadi cupcake, mis ei tulnud üldse välja. Panin tainasse kogemata poole vähem suhkrut, sest mu mõtted olid mujal ning frosting tuli välja nii imelik, et ma ei saanud seda peale pannagi. Seega.. ülla-ülla, milline masterchef ma ikka vahel suudan olla.


Millised on olnud teie suurimad ebaõnnestumised köögis?



4 comments:

  1. Hahaa, tegin mina ükskord soolaseid muffineid ja suure hurraaga valasin 1 dl õli asemel seda ühe klaasi. Mis sa arvad, kas need muffinid maitsesid nagu õlist läbi imbunud käsnad või jaa... Vähemalt said kõik torud kehas õlitatud!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hahaha...kujutan ette, kui need õlised võisid olla jah :D

      Delete
  2. Mina tegin ükskord endaarust keeksi, kõik täpselt retsepti järgi. Välja tuli hoopis aga suur küpsis..?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul ka vahel olnud, et ENDAARUST tegin kõik õigesti, aga ikka kuidagi pole päris see :D Võib-olla panid liiga palju jahu või siis retsept oli juba eos vale.. kusjuures mul seda varem ette tulnud küll, et isegi kokaraamatus olevas retseptis on mingi suur viga sees ja siis kogu küpsetis nässus :D

      Delete