Näljamängud jõudsid ka lõpuks Elerynini..

      Ma ei ole just eriline raamatute armastaja kahjuks ning arvan, et selles on osaliselt süüdi kohustuslik kirjandus, mis on võtnud minult isu raamatute lugemise vastu. Alati olen toonud ettekäändeks ajapuuduse (kuigi ega tegelt aega ka väga pole), KUID internetis olemise asemel võiksin ju hoopis näiteks raamatuid lugeda.

      Nüüd alles äsja (jah, alles) nägin seda menukat raamatul põhinevat filmi ''The Hunger Games'' ja ma sattusin vaimustusse. Laenutasin kohe raamatu ja lugesin selle ruttu-ruttu läbi...See oli nii lahe ja äge ja põnev ja köitev, et voodisse ka ei saanud õhtuti minna, ja kui läksin, siis ei saaanud ikka magama jääda, sest ma mõtlesin sellele pidevalt. Nüüd on mul käsil ''Näljamängude'' raamatu teine osa, kuid see on mul tõesti ajanappuse tõttu veidi unarusse jäänud. 

       Mõndadele meeldib lugeda enne raamatut ja siis vaadata filmi ning mõndadele just vastupidi. Mulle meeldib enne film ära vaadata, et saaksin lugedes kõike toimuvat paremini ette kujutada. 

Nüüd siis küsimus, kumb oli parem, kas film või raamat? Kindlasti raamat!!!! Ma ei ütle, et film poleks hea olnud, väga hea oli, kuid filmis jäid mul mitmed asjad arusaamatuks ning muidugi see kõik, mida peategelane kogu aeg mõtles ja tundis, seda kõike ju filmist teada ei saa. Vat kus nüüd rääkisin siia pika romaani. Igal juhul soovitan kindlasti lugeda seda raamatut ning vaadata filmi!

Kas keegi Teist on lugenud või vaadanud ''Näljamänge'', kuidas jäite rahule? :)