Ma armastan luuletusi ning mõne lemmikluuletuse lugemine tekitab minus ikka ja jälle sama palju elevust ja rõõmu nagu näiteks põsemusid, esimene amps mahlasest šokolaaditordist või kimp roosasid tulpe.
Kuna täna on emakeelepäev, siis peab loomulikult seda kuidagi ka blogis "tähistama". Jagan Teiega selle imeilusa päeva puhul oma lemmikluuletust Kristiina Ehinilt.
PS! Eesti keel on kõige ilusam keel maailmas... mulle võivad vastu vaielda vaid inimesed, kes tunnevad, et nad on mannetult rumalad!
mida teha nukkudega
naistega
kes on nagu nukud
mida hakata peale emadega
kes kasvatavad tütardest nukke
kukupaisid ja kuulekaid
hüsteerilisi ja kalke
kohvijoodikuid
ja klatšimoore
mida teha vanaemadega kes ei oska vananeda
hellaks ega karmiks
targaks ega kavalaks
kes on jäänud kinni oma
aastatetagusesse peegelpilti
õnneks pole neid palju
sest vähesed iluajastu naised on jõudnud
nii kaua elada
ja saanud säärasteks daamideks
kellelt noortel
polegi midagi õppida
peale hirmu
saada niisama magusaks
igavaks ja nägusaks
nukuks
Kristiina Ehin
Luigeluulinn. 2004.
No comments:
Post a Comment