Things I'm Bad At ♥ Challenge 1 // Minust saab ralliäss

         Ma olen terve elu kartnud autosid ja sõiduvahendeid, mida ma peaks ise juhtima. Isegi oma jalgrattaloa sain ma väiksena  kätte nii, et ütlesin, et mul on sõidueksami ajal väga tähtis klaverikontsert ja nii siis mulle halastatigi ning kirjutati see luba välja  põhimõtteliselt niisama... mõeldes, et kõik lapsed ju oskavad nagunii rattaga sõita. 10 aastat hiljem olen ma aga ikka sama koba jalgrattaga sõitmises, sest miks muidu mind tabavad alati suured marrastused, veri ja matsu käimised. Samuti ei peegeldanud minu head läbisaamist sõidvahenditega ka kunagine laste ATV-ga inimese traumapunkti sõitmine ning paljas mõte sellest, et ma veel autoroolis olen ning sõidan päris autoga on mulle  alati olnud lihtsalt KOHUTAV! Ma olen alati mõelnud, et kõik inimesed ei peagi autoga sõitma, sest minu puhul võib see olla nii mulle kui ka teistele ohtlik, kuid mu tuttavad ja sõbrad ei ole seda kunagi mõistnud. Pidevalt olen kuulnud ainult argumente, kuidas lubade omamine on eluvajalik, sest elu ilma nendeta justkui ei eksisteerikski ning lootma jääda, et mul on tulevikus autojuht on ju ka utoopiline ning, kes siis bussiga sõidaks või jala käiks. Kuna Marili ja Sess avaldasid aga hiljuti ühe postituse all soovi, et ma võiks teha ülevaate asjadest, milles ma halb olen, mõtlesin ma lõpuks Mariga, et vb oleks lõbus hoopis end panna proovile neis asjades, milles ma siis olen nii  mannetu ja koba. Seega.. DAMDAMDAMDAM... Eva-Lotta võttis lõpuks oma julguse kokku ning istus eelmine nädal Mari toetusel autorooli ning tegi enda esimesed edusammud tulevaseks ralliässaks saamise teekonnal...vähemalt ma proovisin ning see oli tegelikult omamoodi vaimukas ettevõtmine. Iseasi, kas ma seda ka kunagi kordan.