SOS

"Ring-ring" kõlisesid Tuule ja Eleryni mobiiltelefonid, kui nad parasjagu füüsikaga pead murdsid. "SOS!!" hüüdsid nad ühekoos ning jooksid klassiruumist välja. Paar minutit varem oli Lotta 25 km kaugemal matemaatika tunnis just sõnumi valmis kriblanud, et täna on vaja kohtuda SOS-meetingul. Vaja puhuda törts töömehejuttu ja need ei ole niisama jutud, need vaja edasi kanda silmast silma.

Igatahes jah, oleme SOS-meetinguid pidanud üle aasta ning need toimuvad siis, kui kellelgi meist on midagi tähtsat pajatada või siis niisama igatsus on peale tulnud. Kohtumispaiga valib tavaliselt sõnumisaatja ning reeglina toimuvad need kohvikutes. 

Muidugi me ei istu ja ei vahi lakke, vaid tellime ka hõrgutisi ja kui koogid läbi proovitud, siis otsime veel süüa, kas siis Viljandi linnas või üksteise juures.

Vahepeal vallutame ka suurlinnade cafeeesid või niisama rämpstoidu putkasid.

Kui keegi on alles reisil käinud, siis muljetame nendest ka meetingutel ja kostitame üksteist suveniiridega..

Alati on põnev, kui märkad oma mooobiltelefonis äkitselt SOS sõnumit, sest iial ei tea, millest paari tunni pärast juttu on. Sest nagu te teate on meie kõigi elu täis kirge, armastust, valu, veidrusi ning saladusi.